Just Filmi rahvusvahelises noortefilmide võistlusprogrammis linastub järgmine maailma esilinastusega film „98 sekundit ilma varjuta.“

Film on loojutustuse seisukohalt üks isikupärasemaid sel aastal. Kujutage ette, et näete 16-aastase tüdruku pähe ja saate lugeda tema mõtteid. Täpselt seda see film ka teeb! Narratiivi juhib tüdruku mõttekäik ja režissöör Juan Pablo Richter koos meeskonnaga annab sellele visuaalse vormi. Nii näeme ekraanil muuseas ka tulnukaid ja tüdruku kosmilis-romantilisi kohtumisi. Tegevustik toimub 80ndate keskpaiga Boliivias ja see annab filmi stilistikale vastavad suunised ja mõnusa retrohõngu.

Peaosas on orgaaniline ja mitmekülgne Iran Zeitun, kõrvalosas näiteks ka kinoklassika kogenud meister - Charlie Chaplini tütar Geraldine Chaplin, kes mängib tüdruku vanaema. Filmi režissöör Juan Pablo Richter on seni peamiselt lühifilme tootnud lavastaja, kes peale lavastamise on tegev ka operaatori, produtsendi, stsenaristi ja toimetajana. Oma oskusi ja kogemust stsenaristika vallas rakendas ta ka antud filmi stsenaariumi kirjutades. Loo aluseks on aga Giovanna Rivero samanimeline romaan.

Just Film armastab filme, mille sihtgrupp on lai ja mille teemad kõnetavad nii noori kui ka nende vanemaid, õpetajaid ja üldiselt täiskasvanud. Vaatamata noorele peategelasele on Richteri filmi probleemid väga mitmekülgsed. 80ndad olid Boliivias muutuste aeg. Kümnendi esimeses pooles võimutses narkokaubandus, inimesed kadusid märkigi jätmata, paljud kaotasid enda elu narkootikumidele. Ühiskond oli madalseisus, aset leidsid rahutused, majanduskriis, hüperinflatsioon ja Boliivia leidis ennast kodusõja äärel. Kergendust tõi presidendi vahetus kümendi keskpaigas, mil poliitika pühendus rohkem demokraatia ülesehitamisele ja inimõigustele. Ajastu taust annab nii Genovena, kui ülejäänud tegelaste mõistmiseks võtme ja saame inimlikult aru, miks tüdruk loeb sekundeid, minuteid tunde.

Tutvu filmiga lähemalt siin.