Juba homme, 4. novembril kl 14:00 esilinastub Apollo Kino Solarises Just Film 2023 esimene #noorfilmitegija lühifilmide kassett. Heida pilk peale, kes on need andekad noored filmide taga.
Rahvusvaheline #noorfilmitegija programm toob juba kolmandat aastat publikuni kõige uuemad noorte filmitegijate linateosed. Programm on jaotatud kolmeks eriilmeliseks seansiks, kus linastuvad esmakordselt kohalike filmifestivalide, Just Filmi stipendiumikonkursi võidutööd ja avaliku konkursi kaudu välja valitud filmid. Filme hindab kolmeliikmeline ekspertidest koosnev žürii koosseisus: Antero Noor, Kullar Viimne ja Piia Parktal.
#noorfilmitegija 1 kassett koosneb lühifilmidest "DIVE!", "Sinna ja tagasi", "Tõeluse piirides", "Essütäjä", "Läbi imede värava" ja "Värvitu". Esilinastus toimub 4. novembril kl 14:00 Apollo Kino Solaris 1. Saku saalis.
Fotodel on vasakult paremale: Mia Kukk, Stella Oja, Maarja Valdmann, Maria Muinaste (üleval); Aleksandra Spitsõna, Iti-Piia Mae, Siim-Rasmus Lindau, Alex Hokkonen (all)
Mia Kukk (sünd. 2005)
Mia on filmi “DIVE” kaasrežissöör ning keskendunud filmimaailmale tantsukunsti ja tantsufilmi vaatepunktist. Senised tööd on loodud ETA tantsukooli tantsufilmi kursuse raames. “DIVE’i” loomine oli intrigeeriv protsess, mille käigus sai katsetada ulmeliselt kaugete ideesähvakute realistlikku teostamist. “DIVE” kaotab minu jaoks süžeeliinide lineaarse kulgemise, aga seejuures püüab pilgu, mis kutsub edasi vaatama ning lõpuks liinile tagasi viib.
Stella Oja (sünd. 2006)
Stella on Eesti Tantsuagentuuri lõpetanud filmist ja tantsust huvituv noor. Tema põhiliseks ideeks oli luua esteetiline teekond, jättes filmi lõpuks igale vaatlejale veidi erineva apelsini maigu keelele.
Maarja Valdmann (sünd. 2005)
Maarja harrastab vesiaeroobikat ja talle meeldivad mandariinid. Ta leiab, et elu missioon on nautida visuaalset ilu.
Maria Muinaste (sünd. 2003)
Maria supleb monteerimises ning armastab avastada paeluvaid visuaalseid lahendusi. Suurimaks inspiratsiooniks oli tema jaoks Slovakkiast pärit Mária Švarbová fotoseeria "Swimming pools from another era", millest hõõgub kummalist nostalgiat. Fotoseerias kasutatud värvid ja kompositsioon viisid mõtte rändama ning üheskoos sündiski "DIVE".
"DIVE!" on 32. keskkooli filmifestivali INDIELINT gümnaasiumiastme võidutöö.
Kohtla-Järve Gümnaasiumi "Teater. Kino. Televisioon." mooduli õpilased.
TKT esimene lend Kohtla-Järve Gümnaasiumis on õppinud dramaturgiat, stsenaristikat, näitlejameisterlikkust ja filmikunsti. Kollektiivina on nad seni teinud kaks lühimängufilmi ("Sinna ja tagasi" ja "Unelm") ning pälvinud mõlema töö eest erinevatel konkurssidel esikoha. Üheks oluliseks verstapostiks noorte ühises arengus võib pidada 2023. aasta kevadel koostöös Ida-Viru Keskhaiglaga loodud esmaabi andmise õppefilme, mida kasutatakse erakorralise meditsiini osakonna ootesaalis. Väiksema koosseisuga osalesid TKT õpilased ka Edasi.org reklaamvideo konkursil, saavutades samuti esikoha.
Grupp on dünaamiline ja koostöine, ühendades noori, kes huvituvad kaadritagusest maailmast, lava ja rambivalgust nautivate kaasõpilastega. Mooduli juhendajad on Neeme Kuningas ja Kati Jägel-Paal.
"Sinna ja tagasi" on filmifestivali "Kaader" võidutöö ja valmis 24 tunni jooksul.
Aleksandra Spitsõna (sünd. 2005)
"Mulle alati on meeldinud tegeleda kunstiga ja selle erinevate harudega. Üheks nendest sai ka animatsioon. Mind tugevalt innustas teiste kunstnike kogemus selles valdkonnas ja ajaga sellest inspiratsioonist kasvas ka tugev soov midagi ka ise luua. Sel ja eelmisel aastal sündisid mu esimesed animatsiooniprojektid, mis iga korraga saavad aina paremaks. "Tõeluse piirides" praeguseks ajaks on mu kõige läbimõeldud projekt, mille üle olen väga uhke. See võttis palju aega ja jõudu, niivõrd palju, et vahetevahel tulid mõtted kõike maha jätta, kuid ma ikka jätkasin ja olen praegu väga õnnelik, et nii tegin.
Enne kui hakkasin kirjutama animafilmi süžeet, mõtisklesin pikka aega, mida ma tahaks sellega öelda, mis pakkuks mul ja vaatajatele huvi. Seejärel tulid ideed seostada projekti Eesti mütoloogiaga; lisada müstikat ja väheke õudsust. Pärast seda, kui mu scripti kinnitati, jäi ainult ideed ellu viia."
Iti-Piia Mae (sünd. 2005)
"Juba väga väikesest peale filmisin ma oma ema telefoniga kõike mu ümber: oma venda, naabrikassi, loodust jne. Alati on minus olnud tung mu elus toimuvat jäädvustada, kas lihtsalt mälestuste talletamiseks või lõbu pärast (nt sõpradega lühifilmide loomine). Soovin ka edaspidi väikest mind rõõmsaks teha ning jätkata sellega mida armastan - filmide tegemist."
Siim-Rasmus Lindau (sünd. 2006)
Olen varasemalt filminud ja monteerinud erinevaid lühifilme seoses kindlate projektide, ürituste või kursustega. Samuti ei ole olnud mulle võõras filmides näitlemine, mida olen ka mitmeid kordi proovinud. Filmindus minu jaoks on asi, millest tunnen rõõmu ning sooviksin seda teed jätkata ja teisi sellesse kaasata.
Filmile mõeldes tahtsime rõhutada raamatute ja nende lugemise tähtsust, sest tänapäeval hakkab selline väljund, eriti noorte seas, hääbuma. Filmist võiks võtta kaasa selle, et iga raamat avab sulle kindla akna sellesse maailma, kus võid ennast unustada ja nautida.
"Läbi imede värava" Pärnu filmifestivali Just Filmi eripreemia pälvinud töö.
Alex Hokkonen (sünd. 2006)
Suur rõõm valdas mind, kui kuulsin, et minu lühifilm, "Värvitu", jõuab suurele ekraanile ja näidatakse laiema publiku ees. See tunne on eriti eriline, sest varasemalt olen loonud lühifilmi "Alex ja Oliver", kuid pole seda veel avalikult näidanud. Jagades oma loomingut suurema auditooriumiga, tunnen, et minu kire ja loovuse jõudmine rohkemate inimesteni on väga oluline samm. Loodan, et "Värvitu" kõnetab vaatajaid ning kannab edasi selle sügava sõnumi eneseleidmisest ja sisemisest kasvust.
Kogu inspiratsiooni lühifilmi “Värvitu” tegemiseks on võetud isiklikust ja tuttavate kogemusest, elutarkusest ning raamatust “Idioodid minu ümber”. Film toob esile olulise sõnumi sellest, kuidas püüdes leida iseennast läbi teiste, võime koguni kaotada enda tõelise olemuse. Suutlikkus avastada enda tõeline mina peitub mitte ainult välises, vaid ka sisemises maailmas. Toidu metafoor, eriti peategelase katse muuta makarone erinevate lisandite abil, kujutab selgelt inimeste otsinguid väliste aspektide kaudu. Kuid lõppkokkuvõttes tuletab film meelde, et eneseleidmine algab mõtteviisi muutmisest ja sisemise uurimisega, mida näidatakse lõpus tatra kaudu. See on kaunis lugu eneseavastusest ja isiklikust kasvust.